"Renoveerimisega energiasääst"- SEB veebruari kliendileht/ Dainis Hirv

Renoveerides maja täna,
säästad juba homme!

1. OMA KORTER
Uue kütteperioodi algusega said paljud korteriomanikud varasemaga võrreldes märkimisväärselt suurema soojaarve. Sellega seoses on väga aktuaalseks muutunud
korterelamu soojustamise ning energiasäästu teema. SEB väikeettevõtete müügijuhi Maria Žukova sõnul kurdetakse, et kuigi kütte eest tuleb maksta senisest tunduvalt rohkem, ei ole korteris ikkagi soe. „Kindlasti on üheks põhjuseks valdavalt 60-80ndatel valminud korterelamute madal ehituskvaliteet. Energiasäästu seisukohalt on hooned ebaefektiivsed – soojuskaod toimuvad nii välisseinte, akende, katuste, uste kui ka põrandate kaudu. Teine väga oluline põhjus peitub aastakümnete eest paigaldatud küttesüsteemides, mis vajavad kaasajastamist,“ räägib Žukova.
Renoveerimiseks vajalike remonditööde maht ja maksumus sõltuvad eeskätt hoone ehitustehnilisest seisundist. „Ühistute jaoks on kaks võimalikku lahendust – hakata koguma reservi fondi või võtta puuduolev summa pangalt laenuks, mis võimaldab
kiiremat teostamist,“ räägib Žukova. „SEB pakutava korterelamu renoveerimislaenuga on võimalik finantseerida ehitus- ja renoveerimistöid ning nimetatud töödega kaasnevaid ekspertiisi- ja projekteerimiskulusid.“
OÜ Energiasäästubüroo juhataja Margus Hernitsa sõnul saab korterelamutes energia pealt kokku hoida kahel viisil: keerata kraanid koomale ja külmetada või investeerida efektiivsetesse energiasäästumeetmetesse. Et enamik Eesti korterelamutest on seisus, kus renoveerimistööd on ühtlasi energiasäästu meetmeks, siis tuleks probleem lahendada kompleksselt.

Kutsuge appi SEB, KredEx ja Eesti Korteriühistute Liit
Üldiseid juhiseid, kuidas renoveerimisega energiat säästa ja kommunaalkuludelt raha kokku hoida, saab KredExi juures toimivast energiasäästu kompetentsikeskusest.
Iga konkreetse elamu renoveerimise osas aga peaks ammendava vastuse andma energiaaudit, mille raames koostatakse hoonele soojusbilanss ning arvestatakse välja soojuskaod, koostatakse vajalike tööde nimekiri ning arvutatakse välja nende tasuvusaeg, prognoositav efektiivsus jms.
„Näiteks on kütte hind viimase kolme aastaga hüppeliselt tõusnud, mistõttu on lühenenud seina soojustamise tasuvusaeg. Praegu ulatub see 10–15 aastani,“ selgitab Hernits. Erinevalt eramust pole korteriomanikul voli iseseisvalt otsustada, missuguseid renoveerimistöid millises mahus või järjekorras teostada, sest korteriühistus saab nii laenu- kui ka ehitusprotsesse käivitada üksnes üldkoosoleku otsuse alusel. Täna suudab ühistujuhtidele, halduritele ja juhatustele, kelle pädevusest sõltub taoliste otsuste elluviimine, vajalikku ametialast põhi- ja täiendkoolitust ainsa organisatsioonina pakkuda Eesti Korteriühistute Liit..

Korteriühistutel aitavad sobiva lahenduse leida meie ärikliendinõustajad, kes asuvad paljudes SEB kontorites üle Eesti. Pakkumise koostamisel lähtuvad nad just teie korteriühistu vajadustest, soovidest ning reservi fondi suurusest. Samas aitavad nad ka
vajalike dokumentide koostamisel.
9-korruselist korterelamut Tallinnas Sütiste tee 45, mille fassaadi ehib Hea Korteriühistu märk, võib pidada energiasäästumeetmete rakendamise näidisobjektiks:
• kõik välispiirded on soojustatud;
• küttesüsteem on tasakaalustatud ning renoveeritud küttekeha tasemel reguleerimise
võimaluseni;
• küttekulude arvestamisel kasutatakse individuaalset kulupõhist metoodikat;
• alternatiivküttena kavandatakse päikesepaneelide paigaldamist katusele ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemi jääksoojuse taaskasutusse suunamist.
Kui 2001. majandusaastal moodustasid elamu küttekulud 5,27 kr/m2, siis kahanes vastav näitaja 2006. aastal 3,27-ni ning jäi suurtele investeeringutele ja hüppelistele hinnatõusudele vaatamata mullugi 5,68 krooni peale. See võimaldab öelda, et tänu energiasäästlikele ümberkorraldustele on sealsete korteriomanike maksekoormus jäänud siiski talutavaks.

DAINIS HIRV

2. Korter külm, kuid küttearved soolased?


Uue kütteperioodi algusega said paljud korteriomanikud varasemaga võrreldes märkimisväärselt suurema soojaarve. Korteris on aga ikkagi külm, sest elamu on soojustamata ning hulk energiat läheb raisku.

Soojakadude põhjuseks on halb ehituskvaliteet ning soe kaob nii välisseinte, akende, uste, katuse kui ka põranda kaudu. Ka küttesüsteemid, mis aastakümnete eest paigutati, vajavad kaasajastamist. Võimalusi raha kokkuhoiuks on kaks: keerata kraanid koomale ja külmetada, või investeerida.

Mida saab aga korteriühistu liige teha selleks, et algatada energiasäästu projekti ühistus? Millised etapid on vaja energiasäästuks teostatavate renoveerimistööde alustamiseks läbida? Alljärgnevalt mõni soovitus:
- Ära jää ootama korteriühistu üldkoosolekut, et algatada energiasäästu idee. Võta kohe ühendust korteriühistu juhiga ning hakka ette valmistama energiasäästuks vajalikke tegevusi.
- Enne renoveerimistööde planeerimist koosta energiaaudit, milles arvestatakse välja soojuskaod, koostatakse vajalike tööde nimekiri ja arvutatakse investeeringu tasuvusaeg
- Mine üldkoosolekule juba ettevalmistatud „küpse“ idee ja konkreetse projektiplaaniga. Nii on projektile lihtsam leida ühistuliikmetelt soodsat vastuvõttu ja otsusteks vajalik üldkoosoleku heakskiit tuleb kergemalt.
- Valmista enne üldkoosolekut ette ka finantseerimise plaan. Juhul kui korteriühistul ei ole sobivas summas reserve või kui soovite kogutud vahendeid hoida ettenägematute kulude katteks, siis küsi SEB-st laenupakkumine ning näidisgraafik laenu tasumiseks. Esitle igakuiseid laenumakseid võrdluses positiivsete muutustega (rahaline võit küttekuludes, soojem tuba).
- Kui vajalik, siis kasuta KredExi juures toimiva energiasäästu kompetentsikeskuse abi, et vajalikke töid paremini planeerida.


Alusta energiasäästu projektiga kohe, et võimalikult kiiresti saavutada energia ja raha kokkuhoid!

DAINIS HIRV

Soojustamisest

PIIRDE SOOJUSTAMINE
VAJAB LÄBIMÕTLEMIST

Asjatundmatu soojustamine rikub eluruumide sisekliimat ning põhjustab hoone konstruktsioonides tõsiseid niiskuskahjustusi. Nende probleemide vältimiseks peaks soojustusmaterjali valikul konsulteerima ehitusfüüsikat hästi tundva spetsialistiga.
Üks tõde kehtib kindlasti– toodete hinda võib arvestada siis, kui nende ehitusfüüsikalised omadused on ühesugused või praktiliselt samad. Erinevate soojustusmaterjalide hulgas valikut tehes tuleb esmalt tähelepanu pöörata soojaerijuhtivusele. Mineraalvillad on head soojustusmaterjalid, kuid on väga tähtis osata nende hulgast leida sobivaim. Niiskuskahjustuste vältimiseks pole vähetähtsad ka villade niiskusimavuse ja selle väljakuivamise kiiruse arvnäitajad, veelgi olulisem aga õigesti paigutatud aurutõkked.
Kivimaja soojustamine
Võib ette tulla olukordi, et soojustamine väljastpoolt on võimatu. Soojustamine seestpoolt on aga kõrge riskiastmega: tõenäosus, et talvel tekib hoone seina külma sisepinna ja soojustuse vahele veeauru kondensaat, on suur. Märgudes kaotab soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill, soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid. Äärmisel vajadusel võib sellist sisepinda täiendavalt soojustada vahtpolüuretaaniga. Soojustusmaterjali paigaldamisel tuleb arvestada, et niiske soe siseõhk ei jõuaks välispiirde (müüritise) külma sisepinnani. Kuid ka eriti hoolikalt paigaldatud soojustuse puhul võib hoone ekspluatatsiooni käigus konstruktsioonide ebaühtlase vajumise või näiteks läbimõtlematu elektriinstallatsiooni tagajärjel esialgne olukord muutuda ja ruumi siseõhk jõuda madalatemperatuurilise tarindini, kus varitseb kondensaadi tekke oht. Kui hoone sisemine niiskusreziim on mõõdukas, võivad mõningad traditsioonilised, kuid ehitusfüüsikaliselt puudulikud seinakonstruktsioonid (kivi on piirde välispinnas ja saepuru seespool) tegelikkuses töötada küllaltki edukalt, ent tarvitseb vaid õhuniiskusel tõusta (sagedane pesupesemine ja kuivatamine, suur elanike tihedus ja sellega seotud lõputu toiduvalmistamine) ja sama tarind võib osutuda väga probleemseks.
Puithoone soojustamine
Erinevalt kivimajadest võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kolm korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Paraku kipub saepuru vajuma (ilmneb vanemate hoonete renoveerimisel), tekitades külmasildasid. Kui saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma et tekiks kondensaati, siis mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu kogu seina kõrguses,eriti siis, kui materjal on jäik. Sisepinna läheduses tekivad sel juhul tõusvad õhuvoolud, välispoolel vastupidi õhu langev liikumine. Soome Riikliku Uurimiskeskuse VTT poolt avaldatud uurimistööst, mis käsitleb konvektsiooni villsoojustuses (Uudet vaipparakenteet. “Energian säästö ja kosteustekniikka” VTT ESPOO 1997), võib välja lugeda, et villa ideaalne paigutus pole võimalik, isegi mitte laboratoorsetes tingimustes. Uuringu tulemustest selgub, et tegelik
soojustuse efektiivsus võib ehituspraktikas ebakorrektse paigalduse tõttu langeda teoreetilisest
kuni 20%.
Sellest järeldus – korrektse paigaldusega saab materjali kokku hoida. Ehitusmaterjalide kaupluses tuleb huvi tunda soojustusvillade soojaerijuhtivuse (λ, ühik W/mK) vastu. Mida väiksem λ, seda parem on materjali soojustusvõime ja seda õhem võib olla soojustuskiht. Halvema soojusjuhtivusega materjali tuleb vajaliku soojapidavuse saavutamiseks piirdele panna paksemalt. Halvasti paigaldatud paksudes villakihtides võib kergesti tekkida soojustusesisene mikrokonvektsioon või koguni “tõmbekanali” efekt. Seda saab vältida kihi jaotamisega mitmeks vertikaalseks kihiks isoleerpaberite abil, mis teeb aga tarindi keerukamaks ja kallimaks. Ülikergete villade puhul (8kg/m3) on uuringud näidanud, et neist pääseb piirde sooja ja külma poole vaheline infrapunakiirgus kergemini läbi. Küttekulude ja liigniiskuse vähendamiseks tuleb hoone piirded (lagi, põrand, seinad), küttesüsteem ja ventilatsioon lahendada ühtse tervikuna, vajadusel ehituskonsultantidega nõu pidades. Enne soojustuse paigaldamist võiks köetud hoone termokaamera või distantstermomeetriga üle mõõta, et suuremad soojakao kohad täpselt välja selgitada. Mõõtmistulemustele tuginedes saab koostada tunduvalt efektiivsema soojustusplaani. Majas, mida ehitades on arvestatud asjatundjate soovitusi, läheb piirdetarindite kaudu kaotsi 2...3 korda vähem soojust kui 10…15 aastat tagasi valminud
hoonetes.

KAIDO HÄÄL
LENNART SASI
TTÜ EHITUSTEADUSKOND
2001

Lühiülevaade firma ajaloost

1999 aastal alustas V- Tempsi OÜ Eestis tsementlaastplaadi Cetris müüki ja kivipuruga kaetud fassaadiplaadi Tempsi- PLAAT® tootmist.
2002 a. lisati tootmisesse värvitud fassaadiplaat Tempsi- COLOUR ®.
Mais, 2008 a. omandas Tempsi tootmise Krimelte OÜ Ettevõtete Gruppi kuuluv firma Impextra OÜ. Loodi uued brandid ja tooteperekond.
Hetkel pakub firma 3 põhitoodet – ehitusplaati Tempsi Base, kivipuruga vääristatud sokli- ja fassaadiplaati Tempsi Granito ja ilmastikukindla värvkattega fassaadiplaati Tempsi Colore.
Lisaks pakume Tempsi struktuurplaati, Tempsi põrandaplaati ja lisatarvikuid (kruvid, liistud) plaatide paigaldamiseks.
Tooteid turustatakse peale Eesti ka Lätis ja Leedus. Plaanis on müügitegevust laiendada teistelegi lähiturgudele.