Renoveerides maja täna,
säästad juba homme!
1. OMA KORTER
Uue kütteperioodi algusega said paljud korteriomanikud varasemaga võrreldes märkimisväärselt suurema soojaarve. Sellega seoses on väga aktuaalseks muutunud
korterelamu soojustamise ning energiasäästu teema. SEB väikeettevõtete müügijuhi Maria Žukova sõnul kurdetakse, et kuigi kütte eest tuleb maksta senisest tunduvalt rohkem, ei ole korteris ikkagi soe. „Kindlasti on üheks põhjuseks valdavalt 60-80ndatel valminud korterelamute madal ehituskvaliteet. Energiasäästu seisukohalt on hooned ebaefektiivsed – soojuskaod toimuvad nii välisseinte, akende, katuste, uste kui ka põrandate kaudu. Teine väga oluline põhjus peitub aastakümnete eest paigaldatud küttesüsteemides, mis vajavad kaasajastamist,“ räägib Žukova.
Renoveerimiseks vajalike remonditööde maht ja maksumus sõltuvad eeskätt hoone ehitustehnilisest seisundist. „Ühistute jaoks on kaks võimalikku lahendust – hakata koguma reservi fondi või võtta puuduolev summa pangalt laenuks, mis võimaldab
kiiremat teostamist,“ räägib Žukova. „SEB pakutava korterelamu renoveerimislaenuga on võimalik finantseerida ehitus- ja renoveerimistöid ning nimetatud töödega kaasnevaid ekspertiisi- ja projekteerimiskulusid.“
OÜ Energiasäästubüroo juhataja Margus Hernitsa sõnul saab korterelamutes energia pealt kokku hoida kahel viisil: keerata kraanid koomale ja külmetada või investeerida efektiivsetesse energiasäästumeetmetesse. Et enamik Eesti korterelamutest on seisus, kus renoveerimistööd on ühtlasi energiasäästu meetmeks, siis tuleks probleem lahendada kompleksselt.
Kutsuge appi SEB, KredEx ja Eesti Korteriühistute Liit
Üldiseid juhiseid, kuidas renoveerimisega energiat säästa ja kommunaalkuludelt raha kokku hoida, saab KredExi juures toimivast energiasäästu kompetentsikeskusest.
Iga konkreetse elamu renoveerimise osas aga peaks ammendava vastuse andma energiaaudit, mille raames koostatakse hoonele soojusbilanss ning arvestatakse välja soojuskaod, koostatakse vajalike tööde nimekiri ning arvutatakse välja nende tasuvusaeg, prognoositav efektiivsus jms.
„Näiteks on kütte hind viimase kolme aastaga hüppeliselt tõusnud, mistõttu on lühenenud seina soojustamise tasuvusaeg. Praegu ulatub see 10–15 aastani,“ selgitab Hernits. Erinevalt eramust pole korteriomanikul voli iseseisvalt otsustada, missuguseid renoveerimistöid millises mahus või järjekorras teostada, sest korteriühistus saab nii laenu- kui ka ehitusprotsesse käivitada üksnes üldkoosoleku otsuse alusel. Täna suudab ühistujuhtidele, halduritele ja juhatustele, kelle pädevusest sõltub taoliste otsuste elluviimine, vajalikku ametialast põhi- ja täiendkoolitust ainsa organisatsioonina pakkuda Eesti Korteriühistute Liit..
Korteriühistutel aitavad sobiva lahenduse leida meie ärikliendinõustajad, kes asuvad paljudes SEB kontorites üle Eesti. Pakkumise koostamisel lähtuvad nad just teie korteriühistu vajadustest, soovidest ning reservi fondi suurusest. Samas aitavad nad ka
vajalike dokumentide koostamisel.
9-korruselist korterelamut Tallinnas Sütiste tee 45, mille fassaadi ehib Hea Korteriühistu märk, võib pidada energiasäästumeetmete rakendamise näidisobjektiks:
• kõik välispiirded on soojustatud;
• küttesüsteem on tasakaalustatud ning renoveeritud küttekeha tasemel reguleerimise
võimaluseni;
• küttekulude arvestamisel kasutatakse individuaalset kulupõhist metoodikat;
• alternatiivküttena kavandatakse päikesepaneelide paigaldamist katusele ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemi jääksoojuse taaskasutusse suunamist.
Kui 2001. majandusaastal moodustasid elamu küttekulud 5,27 kr/m2, siis kahanes vastav näitaja 2006. aastal 3,27-ni ning jäi suurtele investeeringutele ja hüppelistele hinnatõusudele vaatamata mullugi 5,68 krooni peale. See võimaldab öelda, et tänu energiasäästlikele ümberkorraldustele on sealsete korteriomanike maksekoormus jäänud siiski talutavaks.
DAINIS HIRV
2. Korter külm, kuid küttearved soolased?
Uue kütteperioodi algusega said paljud korteriomanikud varasemaga võrreldes märkimisväärselt suurema soojaarve. Korteris on aga ikkagi külm, sest elamu on soojustamata ning hulk energiat läheb raisku.
Soojakadude põhjuseks on halb ehituskvaliteet ning soe kaob nii välisseinte, akende, uste, katuse kui ka põranda kaudu. Ka küttesüsteemid, mis aastakümnete eest paigutati, vajavad kaasajastamist. Võimalusi raha kokkuhoiuks on kaks: keerata kraanid koomale ja külmetada, või investeerida.
Mida saab aga korteriühistu liige teha selleks, et algatada energiasäästu projekti ühistus? Millised etapid on vaja energiasäästuks teostatavate renoveerimistööde alustamiseks läbida? Alljärgnevalt mõni soovitus:
- Ära jää ootama korteriühistu üldkoosolekut, et algatada energiasäästu idee. Võta kohe ühendust korteriühistu juhiga ning hakka ette valmistama energiasäästuks vajalikke tegevusi.
- Enne renoveerimistööde planeerimist koosta energiaaudit, milles arvestatakse välja soojuskaod, koostatakse vajalike tööde nimekiri ja arvutatakse investeeringu tasuvusaeg
- Mine üldkoosolekule juba ettevalmistatud „küpse“ idee ja konkreetse projektiplaaniga. Nii on projektile lihtsam leida ühistuliikmetelt soodsat vastuvõttu ja otsusteks vajalik üldkoosoleku heakskiit tuleb kergemalt.
- Valmista enne üldkoosolekut ette ka finantseerimise plaan. Juhul kui korteriühistul ei ole sobivas summas reserve või kui soovite kogutud vahendeid hoida ettenägematute kulude katteks, siis küsi SEB-st laenupakkumine ning näidisgraafik laenu tasumiseks. Esitle igakuiseid laenumakseid võrdluses positiivsete muutustega (rahaline võit küttekuludes, soojem tuba).
- Kui vajalik, siis kasuta KredExi juures toimiva energiasäästu kompetentsikeskuse abi, et vajalikke töid paremini planeerida.
Alusta energiasäästu projektiga kohe, et võimalikult kiiresti saavutada energia ja raha kokkuhoid!
2. Korter külm, kuid küttearved soolased?
Uue kütteperioodi algusega said paljud korteriomanikud varasemaga võrreldes märkimisväärselt suurema soojaarve. Korteris on aga ikkagi külm, sest elamu on soojustamata ning hulk energiat läheb raisku.
Soojakadude põhjuseks on halb ehituskvaliteet ning soe kaob nii välisseinte, akende, uste, katuse kui ka põranda kaudu. Ka küttesüsteemid, mis aastakümnete eest paigutati, vajavad kaasajastamist. Võimalusi raha kokkuhoiuks on kaks: keerata kraanid koomale ja külmetada, või investeerida.
Mida saab aga korteriühistu liige teha selleks, et algatada energiasäästu projekti ühistus? Millised etapid on vaja energiasäästuks teostatavate renoveerimistööde alustamiseks läbida? Alljärgnevalt mõni soovitus:
- Ära jää ootama korteriühistu üldkoosolekut, et algatada energiasäästu idee. Võta kohe ühendust korteriühistu juhiga ning hakka ette valmistama energiasäästuks vajalikke tegevusi.
- Enne renoveerimistööde planeerimist koosta energiaaudit, milles arvestatakse välja soojuskaod, koostatakse vajalike tööde nimekiri ja arvutatakse investeeringu tasuvusaeg
- Mine üldkoosolekule juba ettevalmistatud „küpse“ idee ja konkreetse projektiplaaniga. Nii on projektile lihtsam leida ühistuliikmetelt soodsat vastuvõttu ja otsusteks vajalik üldkoosoleku heakskiit tuleb kergemalt.
- Valmista enne üldkoosolekut ette ka finantseerimise plaan. Juhul kui korteriühistul ei ole sobivas summas reserve või kui soovite kogutud vahendeid hoida ettenägematute kulude katteks, siis küsi SEB-st laenupakkumine ning näidisgraafik laenu tasumiseks. Esitle igakuiseid laenumakseid võrdluses positiivsete muutustega (rahaline võit küttekuludes, soojem tuba).
- Kui vajalik, siis kasuta KredExi juures toimiva energiasäästu kompetentsikeskuse abi, et vajalikke töid paremini planeerida.
Alusta energiasäästu projektiga kohe, et võimalikult kiiresti saavutada energia ja raha kokkuhoid!
DAINIS HIRV
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar